2015 kirjutisi

Katrin Selbak alustab peagi tegevust vandetõlgina. Väike-Maarja valla kodulehel 19.05.2015

Kolm päeva Vana Testamendi ja hea seltskonnaga. Mai 2015 Teekäijas

_______________________________

...teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav. 

- 2. Korintlastele 3:2 -

2014 kirjutised

Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 20. Õigusbüroo ja prokuratuur. 
Bioneeris 08.01.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 21. Eksamilogistika. Bioneeris 20.01.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 22. Eksamile. Bioneeris 31.01.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 23. Kirjalik eksam. Bioneeris 10.02.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 24. Veel töötuskindlustusest.  
Bioneeris 21.02.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 25. Luhtumine ja õnnestumine. 
Bioneeris 05.03.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 26. Nõuded ja seadused. 
Bioneeris 17.03.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 27. Septembris Töötukassas. 
Bioneeris 27.03.2014

Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 28. Eksamitulemus. Bioneeris 10.04.2014 

Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 29. Heidekudumid. Bioneeris 22.04.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 30. Palgauuring ja ettevõtlusnõustamine. Bioneeris 05.05.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 31. Isapuhkus ja ravikindlustus. 
Bioneeris 16.05.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 32. Mida osta ettevõtlustoetuse eest? Bioneeris 04.06.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 33. Lugejakiri ja mid(E)st. 
Bioneeris 16.06.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 34. Abikaasa ravikindlustus. 
Bioneeris 30.06.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 35. Tõlkijaks või kudujaks? 
Bioneeris 16.07.2014

Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 36. Töömess ja ettevõtluskoolitus.
Bioneeris 06.08.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 37. Perega folkimise eripärad. 
Bioneeris 12.08.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 38. Ettevõtjaks või palgatööliseks? 
Bioneeris 01.09.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 39. Äriplaani vastus. Bioneeris 18.09.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 40. Äriühing või MTÜ? Bioneeris 10.10.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 41. Mittetulundusühingu asutamine. Bioneeris 27.10.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 42. Pangakonto ja perearst. Bioneeris 13.11.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 43. Hakkaks hoopis õppima? Bioneeris 27.11.2014
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 44. Viimane. Bioneeris 15.12.2014

__________________________________________________

Bioneeri järjejutu kõik osad on linkidena üleval ka: 

• Bioneeri rubriigis Elust maal, töötuna
• raamatupidamis- ja maksuinfoportaali RMP.EE rubriigi Huvitav lugemine lehel Elust maal, töötuna 
• ning palgeraamatu lehel Elust maal, töötuna.

2013 kirjutised

Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 1. Lõpu algus. Bioneeris 8.5.2013
Osa 1 algus Maalehe 03.06.2013 artiklis "ANNA TEADA, kuidas maal töötuna toime tulla ja uuesti tööd leida".

Katrin Selbak. Elust maal. Töötuna. Osa 2. Bioneeris 18.5.13
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 3. Mis edasi? Bioneeris 30.05.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 4. Imelised ajastused. Bioneeris 11.06.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 5. Töötukassas. Bioneeris 28.06.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 6. Ettevõtluskoolituse infopäev. Bioneeris 05.07.2013

Katrin Selbak. SPETSIALIST ANNAB NÕU: Kuidas saada tulumaksuvabastust kinnistu müügilt? Bioneeris 15.07.2013

Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 7. Esimesed kandideerimised. Bioneeris 30.07.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 8. Esimesel töövestlusel. Bioneeris 06.08.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 9. Töötukassasse hilinemine.  Bioneeris 19.08.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 10. Teist korda Töötukassas. Bioneeris 29.08.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 11. Töötuskindlustusstaaž. Bioneeris 06.09.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 12. Kontaktisik ja maksunõu. Bioneeris 18.09.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 13. Töötukassa pakkumised. Bioneeris 30.09.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 14. Tulud ja kulud. Bioneeris 10.10.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 15. Kandideerimise keerdkäigud. Bioneeris 23.10.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 16. Motivatsioonikiri. Bioneeris 12.11.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 17. Magister, müüja või hoopis … ? Bioneeris 02.12.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 18. Kraadid ja diskrimineerimine. Bioneeris 19.12.2013
Katrin Selbak. Elust maal, töötuna. Osa 19. Vanemahüvitisest. Bioneeris 30.12.2013

Bioneeri järjejutu kõik osad on linkidena üleval ka Bioneeri rubriigis Elust maal, töötuna ning Facebooki lehel Elust maal, töötuna.

Kaugtöö Bioneeris

artikkel ilmus säästva eluviisi portaalis bioneer.ee 2.9.2010

Kaugtöö - helesinine unistus või regionaalarengu võti?
Katrin Lumberg, Bioneeri vabatahtlik / kaugtöötaja 

02.september 10, neljapäev 

 

Keset sooja suve kogunesid Eesti kaugtöökeskuste eestvedajad ja teised kaugtöö huvilised kaheks päikeseliseks ja äikeseliseks päevaks Võrumaale Sänna Kultuurimõisa kaugtöö suvepäevadele, kus lahati kaugtöö ja kaugtöökeskustega seotud küsimusi, tutvuti mõisa tegevustega ning veedeti muidu mõnusalt aega.

 

Sänna Kultuurimõis on omamoodi kaugtöö- ja loomemajanduskeskus, kus pakutakse mõnusat keskkonda loominguliseks tegevuseks, kuuludes ühte võrku Kultuuritehas Polymeri ja Tartu Noor Eesti Loomekeskusega. 

 

Suvepäevade tutvumisringis selgus, et osavõtjaid on Eesti erinevatest paikadest ja erinevatelt elualadelt töötust mõisahärrani. Rõõmuga tõdeti, et maainimesi oli ringis linlastest rohkem ning linnainimesedki määratlesid oma kodukohana pigem väiksemaid kogukondi nagu nt Kalamaja, mitte Tallinn tervikuna. Samuti tõdeti, et teinekord vääriks eraldi äramärkimist, kui paljud „maakatest“ on maale ära läinud endised linlased.

Lisaks põhjalikule ja loomingulisele tutvumisringile toimus konverentsi mõõtu suvepäevadel viis sisukat ettekannet, mille kokkuvõte ja materjalid on kättesaadavad Eesti Kaugtöö Ühingu kodulehel www.telework.ee . 

2007. aastal asutatud Eesti Kaugtöö Ühing on Eesti kaugtöö oskusteavet koondav organisatsioon, mis pakub mitmeid kaugtöö rakendamisega seotud toetavaid teenuseid. Ühingu missiooniks on edendada kaugtöötamist Eestis, võimaldamaks inimestel töötada neile sobivas vormis ja kohas, suurendades ettevõtete efektiivsust läbi paindliku töökorralduse ning aidates kaasa kohaliku elu aktiviseerumisele maapiirkondades.

Ühingu kodulehel on kaugtöö plussidena välja toodud regionaalareng, tööhõive kasv ja sotsiaalne kaasatus, aja kokkuhoid, loodushoid ning ressursside otstarbekam kasutamine. Aastatel 2009-2011 läbi viidava projekti raames plaanitakse käivitada Eestis viis piloot-kaugtöökeskust ning luua eeldused kümne kaugtöökeskuse tekkeks. 

Ühingu kodulehe andmetel on tänaseks käivitatud telefonimüügiga tegelev Paide Kaugtöökeskus ning Harjumaal Laulasmaa ja Kõnnu kaugtöökeskused, kus kaugtöötajad saavad kasutada arvutitöökohta, internetiühendust jm kaugtööks vajalikke teenuseid. Mõtted liiguvad kaugtöökeskuse suunas ka Viljandimaal Abja vallas ning Põlvamaal Kanepi vallas.

Kaugtöö suvepäevadel tekkinud elavates aruteludes leiti kaugtöö seoseid peaaegu iga eluvaldkonnaga - regionaalarengust haridus- ja perepoliitikani. Lisaks maale ‘tagasi’ tulijatele leidub üha rohkem ka mitmenda põlve linnainimesi, kes heameelega elaksid ise ja kasvataksid oma lapsi suurlinnakeskkonnast kaugemal. Kuna aga töö on linnas, siis sõidetakse igapäevaselt kümneid kilomeetreid töö ja kodu vahet või jagatakse end linna- ja suvekodu vahel. 

Ühe tulevikuvisioonina võiks maapiirkonnad olla kaetud kaugtöökeskuste võrgustikuga, kus näiteks suvekodu-lähedase kaugtöökeskuse klient saaks vajadusel suvisel ringreisil kasutada ka teiste võrgustikku kuuluvate kaugtöökeskuste teenuseid. 

Teise tulevikuvisioonina võiksid kaugtöökeskused toimida ühtlasi kohalike tööbüroodena, mis omavad ülevaadet kohapeal saada olevatest kaugtöötajatest ja nende oskustest. Võrgustikuna saavad keskused täita kasvõi tellimusi stiilis „kakssada inglise keelt oskavat internetiühendusega kaugtöötajat, kaheks kuuks, alates homsest“. 

Ideena käis läbi ka ettepanek lisada töövahendusportaalidesse standardmõistetena tööotsijatele „võin teha kaugtööd“ ning tööpakkumistele „saab teha (osaliselt või täielikult) kaugtööna“. 

Kaugtöökeskus võiks lisaks töölauale ja internetiühendusele pakkuda nii oma klientidele kui ka kogu kohalikule kogukonnale ka oskusteavet ja koolitusi nii kaugtöö teemadel kui ka laiemalt. Mõnel kaugtöötajal võib ju olla teistegagi midagi huvitavat ja kasulikku jagada. Või kaugtöötaja tööandjal. Või teisel võrgustikku kuuluval kaugtöökeskusel. Või mõne teise keskuse klientidel või nende tööandjatel. Ja kui kaugtöötaja saab vajadusel „juhet pidi“ osaleda kauge tööandja juures koosolekul, siis samamoodi võib mõni seminaril esineja istuda hoopis teises kaugtöökeskuses kaamera ees. 

Sõltumata võrgustiku-unistuste realiseerumisest võib iga üksik kaugtöötaja ja kaugtööd võimaldav tööandja aidata regionaalarengule kaasa lihtsalt sellega, et suure tööpuudusega maapiirkonnas elab mõni töötav inimene rohkem. Siin mõtlen sellist inimest, kes saab iseendaga hakkama ja kelle tulumaksust laekub jupike ka kohalikku eelarvesse. Kes ei võta ühegi „kohaliku“ tööd ära. Kes viib osa oma kaugtööga teenitud raha kohalikku poodi ja tarbib kohalikke teenuseid. Kes tihti on keskkonnateadlik ja -hoidlik, eelistades kaugtööd maa-linna vahet kihutamisele. Kes tihti on nii hea spetsialist, et tööandjal lihtsalt ei jää muud üle, kui talle soovi korral kaugtööd võimaldada. Kes tihti lisaks palgatööle on aktiivne kodanik, veab mõnd mittetulundusühingut, satub aja jooksul korteriühistu juhatajaks või külavanemaks või hoolekogujaks või edendab muidu kohalikku elu. Kellel tihti on või tulevad lapsed, kes lähevad kohalikku lasteaeda ja kooli. 

Kui neid kaugtöötajaid ja nende lapsi piirkonda palju tuleb, siis võib-olla ei peagi kohalikku kooli kinni panema. Või poodi. Või postkontorit. Ja kahekümne aasta pärast on üles kasvanud kaugtöötajate laste põlvkond, kes käivad võib-olla vahepeal suures linnas ülikoolis ja tööl. Ja võib-olla leiavad kunagi taas, et maal on parem kui linnas. Ja teavad, et kaugtöö on reaalne võimalus. Isegi, kui tööandja peab seda helesiniseks unistuseks.

__________________________

Artiklis on osaliselt kasutatud Eesti Kaugtöö Ühingu kodulehel avaldatud materjale.